Kuidas nutiseadmeid turvaliselt kasutada?

Mis on Mobiil-ID?

Mobiil-ID on digitaalne isikutunnistus Sinu mobiiltelefonis.

Anna digiallkirju, tee pangatoiminguid ja e-hääleta oma mobiiltelefoniga kõikjal, kus iganes viibid – Nuustakul või Kanaari saartel.

  • Mobiil-ID töötab nii arvutis, tahvelarvutis kui ka mobiiltelefonis.
  • Kui sul on Mobiil-ID, siis ei ole sul enam vaja ühendada oma arvutiga ID-kaardilugejat ja eritarkvara. Unustada võid ka paroolikaardid ja PIN-kalkulaatorid.
  • Kui sul on Mobiil-ID, siis ei pea sa turvalisuse pärast muretsema. Mobiil-ID on riiklikult tunnustatud digitaalne isikutunnistus.
  • Pea alati meeles, et Mobiil-ID abil antav digiallkiri on samaväärne sinu käsitsi kirjutatud allkirjaga. Just nagu ID-kaardiga antud digiallkiri.
  1. Vali e-teenusesse sisse logides Mobiil-ID võimalus ja sisesta nõutav info (isikukood/telefoni- number/kasutajatunnus).
  2. Sulle kuvatakse teenuse kontrollkood ja su mobiiltelefonile saadetakse sama kontrollkoodiga sõnum. Veendu, et need koodid kattuvad!
  3. Sõltuvalt teenusest, sisesta oma mobiiltelefoni mobiil-ID – PIN1-kood (isiku tuvastamiseks);
    – PIN2-kood (digiallkirjastamiseks).
mid4

Tee endale Mobiil-ID

  1. Mobiil-ID taotlemiseks mine lihtsalt oma mobiilioperaatori esindusse ja sõlmi Mobiil-ID leping. Kümned tuhanded Eesti inimesed on seda juba teinud. Võta kindlasti kaasa ka oma ID-kaart!
  2. Pärast lepingu sõlmimist antakse sulle uus, Mobiil-ID teenust toetav SIM-kaart. SIM-kaardiga saad kaasa Mobiil-ID PIN-koodid. Sinu mobiiltelefoni number jääb endiseks, nagu ka kõikide teenuste senine kasutus.
  3. Aseta uus SIM-kaart mobiiltelefoni ja aktiveeri Mobiil-ID teenus Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel (www.politsei.ee)

Täpsemat teavet hindade ja eripakkumiste kohta saad oma mobiilioperaatorilt.

Kuidas turvaliselt nutiseadet käsitseda?

  • Pane nutiseadmetele ekraanilukk peale (kas kood, muster või sõrmejälg) ning võimalusel kasuta automaatse luku seadistust (lukk läheb automaatselt peale näiteks 1 minuti jooksul, kui seadet ei kasutata).
  • Nutiseade on sisuliselt väike võimas arvuti ning võib samuti vajada viirusetõrjet. Paigalda nutiseadmetele viirusetõrje tarkvara (uuri näiteks tootjatelt, kelle viirusetõrjet oma arvutis kasutad).
  • Ära jäta nutiseadmeid avalikes kohtades (kohvikus, kinos jne) järelvalveta. Sinu nutiseadmes on suure tõenäosusega palju sulle vajalikku infot ja andmeid. Nutiseadme vargus võib tähendada ka rahalist kahju – näiteks kui sinu konto alt ostetakse tooteid jmt.
  • Ära oma nutiseadet hooletult minema viska. Kustuta andmed ja vii näiteks spetsiaalse töötleja juurde – nutiseadmest saab suure osa taaskasutada.
  • Vaheta regulaarselt nutiseadme sisselogimis-parooli. Mida raskem on Sinu nutiseadme sisule ligi pääsemine, seda paremini end kaitsed.
  • Vaheta ära nutiseadme SIM-kaardi algne PIN kood. Nii on seda palju raskem ära arvata, kui keegi nutiseadme omavoliliselt enda kätte saab.
  • Nutiseadet müües või vahetades kustuta kõik sinna salvestatud andmed. Kui sa seda ei tee, võib seadme järgmine omanik neid kuritarvitada. Sellega võib kaasneda ka potentsiaalne rahaline kahju. Vajadusel küsi abi oma mobiilioperaatorilt.

Nõuandeid rakenduste seadistamiseks

  • Kontrolli enne rakenduste (äppide) allalaadimist nende tausta (vajadusel otsi internetist taustainfot, loe teiste arvamusi). Tutvu ka privaatsusreeglitega (Privacy Rules).
  • Jälgi, milliseid õigusi äpp küsib (neid näidatakse äpi/rakenduse allalaadimisel). Kasuta loogilist mõtlemist ning ära lae alla äppe, mis soovivad õigusi, millel pole rakendusega loogilist seost. Näiteks, miks peaks üks mäng küsima õigust lugeda sinu e-kirjasid?
  • Uuenda pidevalt nutiseadme ja rakenduste tarkvara (kasuta uusimaid tarkvaraversioone).
  • Kasuta äppide ostmiseks nutiseadme tootja ametlikke poode nagu näiteks App Store (Apple) või Google Play (Android).
  • Kui nutiseade on perekasutuses, siis jälgige, milliseid rakendusi lapsed kasutavad ja milliseid andmeid see rakendus küsib.
  • Jälgi, kas äpi/mängu/rakenduse sees on ka tasulisi osasid (in-app purchase)? Vajadusel keela see seadistustes.
  • WIFi-võrkude puhul kasuta soovitavalt turvalisi (st parooliga kaitstud) võrkusid. Ilma paroolita võrkudes on Sinu nutiseadme ülevõtmine lihtsam.
  • E-poodidest asjade tellimisel tasub olla tähelepanek nagu mistahes muu ostu puhul, et võimalikku materiaalset kahju ära hoida. Täpsemad juhised Tarbijakaitseameti kodulehel. Sama ameti lehel on ka nimekiri
    poodidest, kes ei täida seadusest tulenevaid nõudeid
  • Kasuta Mobiil-ID võimalusi nutiseadmetes e-teenustesse sisselogimisel ja digiallkirja andmisel, nagu arvutis kasutad ID-kaarti, sest see on kõige turvalisem viis. (Mobiil-ID SIM-kaardi saad oma mobiilioperaatorilt).

 

Mõtle enne oma andmete jagamist

  • Jälgi, mis andmeid äpp küsib ja kas äppil on neid andmeid ikka vaja? Kui näiteks laadid alla taskulambi rakenduse, kas see peab Sinu e-kirjadele ligipääsu küsima?
  • Kasuta erinevate rakenduste puhul erinevaid ligipääsuparoole. See vähendab riske. Kui näiteks 1 parool ära kaaperdatakse, saad teisi teenuseid ja rakendusi edasi kasutada.
  • Proovi vältida rakendustes “jäta-mind-meelde” võimaluse kasutamist. See teeb võimalikule kurjategijale sinu andmete ligipääsu väga lihtsaks.
  • Loo tahvelarvutis erinevatele kasutajatele oma kasutajakontod.
  • Kui sa jagad asju nutimaailmas, siis need ei kuulu enam ainult sulle vaid siis sa jagad neid kogu maailmaga. Tutvu alati võimalusel privaatsuse sätetega ning seadista need võimalikult konservatiivselt.
  • Mõtle läbi, millised teavitusi soovid näha ekraanil? Kui telefon on järelvalveta, siis näevad teised neid.
  • Jälgi, kus on rakenduste privaatsustingimused ja tutvu nendega.
  • Kasuta krüpteerimist, sest kui keegi teine sinu nutiseadme üle võtab või oma valdusesse saab, ei pääse ta ligi sinu olulisele infole – olgu selleks siis näiteks töine kirjavahetus või lepingud.
  • Salvesta (varunda) nutiseadmes olevad andmed võimalusel seadmest välja (näiteks erinevatesse “pilve” serveritesse), mida pakuvad paljud nutiseadmete tootjad, sest nii ei kaota sa koos nutiseadmega kogu infot. Nii toimides vähendad potentsiaalset tekitatud kahju.

Kui vajad abi

Kui Sinu nutiseadmesse või arvutisse on häkitud, kontod üle võetud või keegi jagab sinu andmeid ja infot lubamatul kujul, siis tuleb kindlasti Politseisse (www.politsei.ee) pöörduda. Politsei kiiret sekkumist vajavatel juhtudel tuleb helistada 112.

Eestis tegutsevad ka veebikonstaablid, kelle üheks ülesandeks on just internetiturvalisuse küsimustes aidata. Lisainfo nende kodulehelt: https://www.politsei.ee/veebikonstaabel/.

Kui vajad aga abi tehnilistes küsimustes – näiteks kuidas erinevaid kasutajakontosid seadistada, privaatsussätteid muuta, siis võid julgesti pöörduda oma mobiilioperaatori või nutiseadme tootja poole.

Lisaks aitavad probleemide korral ka:
Tarbijakaitseamet – kui Sul tekib probleeme e-poodidest asjade ostmisel/maksmisel/kättesaamisel.
Andmekaitse Inspektsioon – kui Sul tekib küsimusi isikuandmete ja delikaatsete andmete kaitsmise valdkonnaga.

Infot nutiturvalisuse ja internetiturvalisuse kohta leiad ka: